Jää tekkimine
Nagu uudistest oleme lugenud on jääteede aeg selleks hooajaks lõppenud, mis tähendab, et tekkinud jää sulab kevadpäikese toimel kiiresti. Järgnevalt räägime, kuidas jää tekib ning millised on ohud liikudes jääl.
Jää tekkimine
Veekogude jäätumine algab, kui pinnavee temperatuur langeb nullkraadist madalamale. Väiksemad veekogud jäätuvad kiiremini kui suured ja seisev vesi jällegi kiiremini kui liikuv. Sellepärast jäätub esimesena ranna äärne piirkond, veekogu keskmine osa aeglasemalt ja voolukohad viimasena.
Jää teket mõjutavad tegurid
- Tuulega tekkinud jää on õhuksem, kui vaikse ilmaga tekkiv jää
- Merejää on õhuksem, kui magevee jää
- Praod jääs on ohtlikud ja nõrgendavad jääd ka siis, kui need ei ulatu läbi jää
- Suur lumemäär aeglustab jäätiheduse kasvu
Ohukohad jääl
Nii nagu eelnevalt tõdesime, ei teki jää veekogul ühtlaselt ja sama kiirusega. Kõiki jää nõrki kohti ei ole võimalik ette näha aga järgnevates kohtades tasub olla eriti ettevaatlik:
- Kiirevoolulised kohad jõgedes – jää tekkimist segavad pidevalt liikumises olevad veekihid;
- Suubumiskohad – kohad, kus näiteks kaks jõge saavad kokku või koht, kus jõgi suubub järve või merre. Sellistes kohtades takistavad jää teket keerised;
- Allika kohad – veekogud, milles leidub allikaid, jäätuvad alati aeglasemalt. Põhjuseks on allikavee stabiilne temperatuur, mis on alati üle 0º C;
- Torude suudmed – kohad, kus veekogusse siseneb näiteks reoveetoru. Sealt tulev vesi on soojem võrreldes veekoguga ja jää tekkimine on aeglasem;
- Paadisildade tugipostid, roostik, vettelangenud puude võrade ümbrus – kohtades, kus läbi jää on kas sillapostid, taimed ja oksad, on jää nõrgem. Jää ei haaku objektiga ja ümber objektide olevate „aukude” toimub veekogu hapnikuvahetus;
- Laevateede lähedus – piirkondades, kus toimub talvine laevaliiklus lõhutakse jääd regulaarselt. Selliselt hoitakse laevatee jäävaba, samas tekitatakse selle lähedusse inimestele ohtlikke pragusid jääs.
Turvalist liikumist jääl!
5,620 total views, 1 views today