Sügisest pilvisuse prognoosi mõjutavad suuresti udud

Sisemaal toob varasügisene aeg endaga kaasa udud. Külma, selge ja vaikse või nõrga tuulega öö järel tekivad hommikuti udud põldude, orgude, soiste alade, nõgude ja veekogude kohale. Sellised udud on tavaliselt paikne nähtus, hajuvad lõunaks ning ei tekita ilmaprognoosimisel suurt peavalu. Sügise edenedes aga hommikuti tekkinud udud enam nii kiirelt ei haju, kuna hajumiseks vajalikku energiat (päikesekiirgust) jääb iga päevaga vähemaks.

Pildil udu, mis on tekkinud põllule ja tee madalamasse osasse.

 

Udude paiksuse tõttu on nende prognoosimine raske – neid võib võrrelda suviste hoogsademete prognoosimisega. Teatakse, et udusid tekib, kuid raske on prognoosida kus kohta täpselt.

Kui paiksest udust moodustuvad aga suuremat ala katvad kihtpilved, mis enam nii kiiresti ei haju võib õhutemperatuur nende all olla tunduvalt madalamal kui prognoositud. Soojendav päikesekiirgus ei jõua enam hilissügisel neist lihtsalt läbi murda. Sügisene kõrgrõhkkond tuulevaikse ilmaga ei taga seega enam selget taevast ja päikesepaistet.

Radiatsiooni- e kiirgusudu tekkimine

Enamik tekkivaid udusid on radiatsioonilised. Eestis algab nende tekkimine juulis-augustis, kui ööd muutuvad pikemaks. Hilissügisel ja talvel on ülekaalus lahtise taevaga radiatsiooniudud. Radiatsiooniudude tekkeks on soodsaimad tingimused antitsüklonite (kõrgrõhkkondade) keskosas ja kõrgrõhuharjade telgedel.

Kirjutas: Margus Kehi

1,864 total views, 1 views today