Mereudu

Täna võis Soome lahel näha paksu uduseina, mis endasse laevad ja purjekad tõmbas. Selline mereudu on aprillis ja mais on üsna tüüpiline. Udu tekib ja püsib veekogude kohal ja rannikualadel. Tegemist on advektsiooniuduga. Selline mereudu võib vaatamata päikese tugevale soojendavale mõjule püsida terve ööpäeva, sest külm merevesi soodustab stabiilset kihistust, mis tähendab, et tõusvaid õhuvoole ei teki. Selline olukord tekib siis, kui saabub soe ja niiske õhumass, mille alumine osa jahtub külma vee mõjul piisavalt, et saaks tekkida udu. Need udud kaovad tavaliselt juunikuuks seoses vee soojenemisega.

Mereudu. Foto: Margus Kehi

Üks ekstreemsemaid juhtumeid seoses mereuduga oli 2013. aasta mais, kui selline advektsiooniudu püsis nädalaid merel, jõudes mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale.

Vanarahvas on tähele pannud: „Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine udu – kolmeks nädalaks külma.”

Kui vaadata pikemat ilmaprognoosi, siis on meie kohale prognoositud keskmisest jahedamat õhumassi ning kui järgmise nädala esimene pool tuleb veel kevadiselt soe, siis nädalalõpus võime me jääda sooja ja külma õhumassi piirile.

ECMWF Maikuu temperatuuri anomaalia prognoos.