Föön tuul

Föön tuuleks nimetatakse kuiva ja sooja tuult, mis tekib mägedes. Soome ja mõningal määral ka Eesti ilma mõjutab Skandinaavia mäestikus tekkiv föön tuul. Fööni tekitab rõhkude vahe mäeaheliku tuulepealse nõlva kõrgrõhuala ning tuulealuse nõlva madalrõhuala vahel. Vastu mäeahelikku puhuv tuul lükkab õhu mägede jalamilt üle mägede. Mööda mäekülge ülespoole liikuv õhk paisub ja jahtub, sest õhurõhk on kõrgemal madalam. Algul jahtub suhteliselt kuiv õhk kuivadiabaatiliselt 10 kraadi võrra kilomeetri kohta. See kestab seni, kuni suhteline õhuniiskud on 100%. Seejärel leiab aset märgadiabaatiline jahtumine. Sealjuures osa õhus sisalduvast niiskusest kondenseerub ja sajab alla. Veeauru kondenseerudes eraldub soojus, mis takistab õhu jahtumist. Märgadiabaatiline gradient sõltub mitmest asjaolust, kuid on reeglina umbes 5…6 °C/km: õhu temperatuur langeb 6 kraadi kilomeetri kohta. Mida kõrgemale õhk tõuseb, seda kuivemaks ta jääb. See protsess kestab, kuni õhk jõuab mäeharjale.

Ületades mäe, hakkab õhk sealse madalama rõhu tõttu laskuma. Nüüd ta soojeneb kuivadiabaatiliselt, sest õhu suhteline niiskus on langenud väga madalale. Kuivadiabaatiline gradient on umbes 10 °C/km. Seega soojeneb õhk palju kiiremini, kui ta tõustes jahenes. Mägede tuulealustel nõlvadel tekib tugev, puhanguline, soe ja kuiv tuul.