Nii prognoositakse saju olek?❄?

Saju oleku prognoosime põhjustab meteoroloogidele mõnikord halle juukseid. Üldiselt võttes on rusikareegel, et plusskraadide juures on saju olek vihm ja külmakraadide puhul lumi. Nii lihtne on aga saju oleku prognoosimine väga harva. Saju olekut mõjutavad lisaks õhutemperatuurile, kastepunktitemperatuur ja ülemiste õhukihtide temperatuur.

Kastepunktitemperatuur mõjutab saju olekut kõige rohkem

Kastepunktitemperatuur on temperatuur, kus nähtamatu veeaur hakkab kondenseeruma näiteks kasteks või hallaks (härmatiseks) maapinnal, õhus aga uduks või pilveks. Kui õhutemperatuur ja kastepunktitemperatuur on võrdsed on õhu suhteline niiskus 100% ehk sinna ei mahu enam veeauru. Talvel on meteoroloogidele abiks saju oleku prognoosimisel kastepunktitemperatuur. Kui kastepunktitemperatuur on alla 0°C on saju olek tõenäoliselt lumi, kui aga +1°C, sajab suhteliselt kindlalt vett. 0..+1°C vahele jäävad väärtused on aga kõige raskemini prognoositavad, siis võib saju olek olla ükskõik milline – peamiselt lörts.  Saju olekut mõjutab ka ülemiste õhukihtide temperatuur. Kui õhutemperatuur on 1,5 km kõrgusel (850hPa) alla -4°C, jõuab sadu maapinnani lumena.

Jäävihma prognoosimine on väljakutse

Kõige raskem on prognoosida jäävihma ja eriti jäätuvat uduvihma. Pilvest langedes sadu on üldiselt lumi, kuid allpool olev soe õhukiht sulatab saju veeks. Kui sooja õhukihi all on veel omakorda külm õhukiht, langeb veepiisa temperatuur alla 0°C, nii tekib allajahtunud vesi ehk jäävihm. Jäävihma on hea ära tunda, kuna sadu langeb maapinnani iseloomuliku sahinaga. Jäätuv uduvihm on küll harvem esinev nähtus, kuid võib tekkida koos kihtpilvedega isegi 10-15 kraadise pakase juures.

Koolitustel räägime ka pikemalt, kuskohast saada infot jäävihma kohta.

-Margus