Rannailm

 

G4S poolt valvatavate randade ilmainfo leiad siit

Riigi Ilmateenistuse merevee temepratuuride prognoosi vaata siit

Ilm.ee rannainfo leiad siit

(SYKE) Soome järvede temperatuure vaata siit

Ohutus rannas

Kui oled veekogul õnnetusse sattunud või märkad hädasolijat, siis helista hädaabinumbril 112

Et Häirekeskus saaks abi võimalikult kiirelt teele saata, pea 112 helistades meeles järgmist:

      • Helista 112, kui vajad kiiret abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas Päästeala infotelefon 1524.
      • Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.
      • Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.
      • Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu on vaja abi saata. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.
      • Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
      • Püüa säilitada rahu, kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.
      • Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
      • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.
      • Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
      • Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.
      • Kõik hädaabikõned salvestatakse.

Kui vajad hädaabi, kuid mobiililevi puudub, eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart. Sellisel juhul valib mobiiltelefon hädaabinumbrile 112 helistamiseks mõne teise samas piirkonnas kättesaadava ja tugevama leviga võrgu.

Kui päästevahendid on läheduses

 

Kui leiad, et hädasolija abistamine on Sulle jõukohane, siis esmalt vaata, kas läheduses on olemas päästevahendid: päästerõngas ja viskeliin – need on parimad abivahendid hädasolija päästmiseks.

Kasuta neid nii:

  • Enne viset võta viskeliini olemasolul selle käepide või köieots nõrgemasse kätte ja ära lase enam haardest lahti.
  • Kui hädasolija on kaugemal, jaksad kahe käega paremini visata, selleks astua jalaga köieotsale või viskeliini käepidemele.
  • Võta hoogu ja viska päästerõngas hädasolija haarde ulatusse.
  • Püüa teda mitte tabada, et vältida lisavigastusi.
  • Tõmba hädasolija kaldale, kuid ära puuduta teda enne kui ta kindlalt kuival maal on.

Kui päästevahendeid läheduses ei ole

Kui spetsiaalseid päästevahendeid käeulatuses ei ole, siis tuleb improviseerida. Kindlasti on võimalik leida midagi, mida kannatanule ulatada. Tähtis on, et hädasolija ja abistaja vahele peab alati jääma mõni ese.Uppuja jõud on meeletu ja ta klammerdub päästma tulnud inimese külge nii meeleheitlikult, et seab ka abistaja elu ohtu.

Vajadusel sobib päästevahendiks:

  • Puuoks
  • Rannalina
  • Püksid
  • Vöö
  • Aer
  • Või ükskõik, mis muu vahend, mida saab kannatanule ulatada

Allikas: Päästeamet

3,784 total views, 12 views today