Rünksajupilvedest sajab tavaliselt hoovihma, külmal ajal hooglörtsi, rahet ja lund. Pildil raheterad.
Rünksajupilved lad. Cumulonimbus, lühend Cb on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. See on suure vertikaalse ulatusega pilvemass, millega võivad kaasneda äike ja tugev sadu. Rünksajupilvede alumine piir on tavaliselt kõrgusel (300) 500–1500 m, pilvede tipud ulatuvad kõrguseni 7–9 km, piisava labiilsuse korral tropopausini (10–12 km). Pilvedel on kõrgele ulatuvad tipud, turbulentne ja kobrutav välimus ning seetõttu on nad väga rünklikud. Rünksajupilvede ülaosa kasvab takistava õhukihini ning valgub laiali ja moodustub alasitaoline jäätunud pilveosa.
Rünksajupilvede alumine osa koosneb veepiisakestest, sest õhutemperatuur T°C on seal üle 0 °C. Pilvede ülaosas on T°C −45 °C kuni −65 °C ja see pilveosa koosneb jääkristallidest. Isotermide 0 °C ja −20 °C vahel koosneb pilv vihmapiiskade ja lumehelveste/jääkristallide segust, −20 °C isotermist kõrgemal on jääkristallid. Rünksajupilvedest sajab tavaliselt hoovihma, külmal ajal hooglörtsi, rahet ja lund. Sageli kaasneb ka äike.
Rünksajupilvede sees esinevad nii tõusvad kui ka laskuvad õhuvoolud kiirusega 16–30 m/s (mõnikord kuni 60 m/s) ja keerised (turbulents). Tõusvate-laskuvate õhuvooludega kaasa liikudes pilve moodustavad osakesed purunevad ja liituvad uuesti ning hõõrdumisel saavad elektrilaengu – veepiisad pilve alumises osas saavad positiivse, jääkristallid ülaosas aga negatiivse laengu.
Rünksajupilved tekivad kahel viisil. Nad võivad kujuneda suvel ja sügise algul võimsatest rünkpilvedest termilise konvektsiooni teel või moodustuda atmosfäärifrontide piirkonnas sooja õhu kiire tõusu tagajärjel kogu aasta jooksul.
