Aktiivne äikesehooaeg on alanud!

 

Jaanipäev on möödas ja sisemaal on alanud aktiivne äikeseperiood. Rannikul ja merel aga esinevad aktiivsemad äikesed augustikuus. Tavaliselt tekib tugevam äike sisemaal just peale lõunasel ajal.

Merel esineb suve alguses äikest harva

Äikesepilved tekivad päikese poolt soojendatud mandri kohal. Kuna suve algul on vesi veel külm ei teki seal äikesepilvele/rünksajupilvele vajalikke tõusvaid ja langevaid õhuvoolusid. Rünksajupilved võivad hõlpsasti kulgeda küll mandrilt merele või suurte veekogude kohale, kuid kuna merevesi/järvevesi on veel madalama temperatuuriga kui maapind, siis nad kaotavad oma energia.

Vastupidiselt eelmisele, ei kaota frontide süsteemis moodustunud niiöelda frontaalne äike oma energiat ja mitme elemendilised rünksajupilved liiguvad ka külma mere kohal nõrgenemata. Üheks selliseks moodustus eelmise aasta augustis üle Eesti liikunud äikesevöönd.

 

Nii arvutad äikese kaugust

Helikiirus on  330 m/s ehk vaid murdosa valguskiirusest.  Heli kulgeb seega ühe kilomeetri kolme sekundiga. Välgu ja kõu vahele jääv aeg jagatakse seega kolmega ning saamegi teada, kui kaugel äike parasjagu meist on. On täheldatud, et kõue mürin võib kanduda isegi 20 km kaugusele.

Tavalised tingimused äikese tekkeks on: frondid külm- või oklusioonifront, üksik rünksajupilv ja soe meri-külm õhk.

Kirjutas: Margus

Teeilmakeskus

 

3,377 total views, 1 views today